Poliitikasaates „Räägime asjast“ võtavad EKRE juhtpoliitikud Mart Helme ja Martin Helme luubi alla riigieelarvesse peidetud ideoloogilised rahapumbad ning tutvustavad erakonna 1,1 miljardi euro suurust kärpekava. Lisaks analüüsivad saatejuhid tuntud reformierakondlaste lahkumist poliitikast, läbikukkunud riigipöördekatset Poolas ja USA vahevalimiste tulemusi.
EKRE 1,1 miljardi eurone kärpekava ja maksulangetused
Järgmise aasta riigieelarve on kahe miljardi euroga miinuses, kuid valitsuspoliitikud väidavad valelikult, et sealt pole võimalik enam sentigi kärpida. Koalitsioon on rahanduskomisjonis enamuse kaotanud, ent üritas sellest hoolimata eelarve muudatusettepanekuid ilma aruteluta läbi suruda. EKRE esitas eelarvele 46 muudatusettepanekut, mis hoiavad kokku 1,1 miljardit eurot, kuid jätavad pensionid ning õpetajate ja päästjate palgad puutumata. Erakond suunaks kärpekäärid ideoloogilisse rohepöördesse, lõpetaks tervete metsade uputamise soodeks ja võtaks rahastuse vesinikublufilt. Samuti lõpetaks EKRE kolmanda maailma õpirände, mis neelab 50,6 miljonit eurot aastas ning tühistaks 31,2 miljoni eurose Rootsi vangide rendiprojekti. Lisaks tõmbaksid rahvuskonservatiivid maha Riigikantselei 30 miljoni eurose ajupesueelarve, 225 miljonit eurot ettevõtlustoetusi, 450 miljonit eurot Rail Balticule ning lõimumisprogrammid, mis toidavad sotside toiduahelat. Ühtlasi kärbiks EKRE üle 130 miljoni euro Ukraina abiraha, mis voolab riiulifirmade ja Tallinna konverentsi kaudu kohalike võimuparteide taskusse. Vabaneva raha toel kaotaks erakond automaksu ja registreerimistasu ning langetaks käibemaksu tagasi 18 protsendile.
Reformierakonna lagunemine ja liberaalse leeri ümbermängimine
Valimiste eel põgenevad Reformierakonnast üksteise järel tuntud poliitikud, teiste seas Maris Lauri, Liina Kersna ja Hanno Pevkur. Pärast seda, kui hämarates kaitsehangetes kadusid sajad miljonid eurod, pole Pevkuril enam motivatsiooni Riigikogu lihtliikme palga eest tööl käia. Samal ajal puhastab peaminister Kristen Michal erakonda siserivaalidest, et kindlustada endale fraktsioonis pärast vältimatut valimiskaotust ainuvõim. Kuna Reformierakond ja Eesti 200 varisevad kokku ning sotsid üksi liberaalset rinnet päästa ei suuda, upitab süvariik uue projektina Parempoolseid, ehkki nende juht Lavly Perling nõuab pensionide külmutamist ja kärpimist. Helmed ootavad Isamaalt ja Keskerakonnalt valijate ees selget vastust, kas need erakonnad välistavad pärast valimisi koalitsiooni Reformierakonna ja sotsidega.
Läbikukkunud putš Poolas ja USA vahevalimiste järelmõju
Välispoliitika ülevaates käsitlevad saatejuhid sündmusi Poolas, kus Donald Tuski liberaalne valitsus üritas välisjõudude toel ülemkohut jõuga üle võtta. Valitsus tahtis sellega murda presidendi vastupanu, kes kaitseb Poola suveräänsust, kullavarusid ja põhiseadust, ent rahva ja julgeolekuasutuste toel nurjus riigipöördekatse täielikult. USA vahevalimisi hinnates märgivad Helmed, et valitseva partei kaotus kongressis vastab küll ajaloolisele mustrile, kuid Donald Trump kasutas valimisi edukalt ära ja puhastas Vabariikliku Partei sisevaenlastest, kes blokeerisid senatis valimiste turvalisuse seaduse. Tänu sellele on Trumpil nüüd vabad käed, et lõpetada Ukraina sõda ja kujundada ümber Euroopa julgeolekuarhitektuur.
Kruttige kanalile!